Olen reisinud Sri lankal mitu korda ja ööbinud enamasti Sri Lanka läänekaldal. Üldiselt üks hea nipp seal on –  vaata vahemaad ja korruta see kolmega. Ehk kaardil väike vahemaa võtab kolm korda kauem kui näiteks Eestis. Seega ei soovitaks valida ööbimist lennujaamast kaugele saare põhjaosasse. Seal on vähem tegevusi, metsikum ja mina soovitaksin ka looduse osas just lõuna- ja läänepiirkondi. 

Saarest
Sri Lanka ei ole nii räpane nagu India, see on väga kena rohelise loodusega tegelikult, aga jah, siiski Aasia.  Kohalikud külad ei ole luksuslikud ja vaatepilt on nii nagu Tais ja Balil. Kohalikud on muidugi väga väga sõbralikud, külalislahked ja asustatud turismikates kus on hotellid, oskavad ka väga kenasti inglise keelt. Mul isegi kord oli juhtum, kus ma unustasin külapoodi oma iphone ja jalutasime sõbrannaga ära, poolel teel sõitis kohalik külamees rolleriga järgi ja tõi tagasi mulle selle ilma ise midagi soovimata 🙂 Ütleb nii mõndagi nende olemusest.

Turistidele soovitan piirkonda nagu Hikkaduwa (saare läänerannikul edelas) ja soovitaks päevase väljasõiduna külastada näiteks Galle linna ja kalurikülasi, kus kohalikel on väga ebatavalised kalapüügimeetodid. Ka tänavatoit on seal selles osas jumalik ( ja väga soodne!). 

Mirissas (Hikkaduwast lõunas) on palju rannabaare, Secret Beach, Coconut Hill, imelised päikeseloojangud ja väga looduslähedased, eksootilise loodusega paigad. 

Vaatamisväärsustest ja ekskurisoonid
Seda eksootikat ja vaatamist on seal tõesti nii, et telefonil saab mäluruum pildistamisest täis. Näiteks ekskursioon Yala Rahvusparki safaril, kus loomad vabas looduses elavad. Veel siis kindlasti külastage elevantide varjupaika, kilpkonnafarmi ja kohalikke teeistandusi. Tasub võtta ka kilpkonnadega sukeldumise eksursiooni, aga soovitaks osta kohalikelt, hinnad on nii eriti soodsad. Lisaks peab käima selle kohaliku rongiga sõitmas, kogemus mida eal ei unusta (Ella rong).

Mina ei soovita vaalavaatlust merel: pool päeva loksud hiinlastega paadis ja näed kaugelt mõnda saba. Vabandust kui olen nüüd pealiskaudne, aga minu jaoks oli see pigem ebameeldiv ja tühi ekskurisoon. 

Ekskursioone saab muidu osta kohapeal reisiesindajalt (grupiekskursioonid), või kohalike käest (individuaalsed). Kes ei julge üksi minna või personaalselt kohalike käest võtta ise, võivad grupiga ka minna. Siis lihtsalt ei saa igas kenas kohas peatuda endale sobival ajal. Hinnad ekskursioonidele on tegelikult suhteliselt head ka otse korraldajalt võttes, hinnavahe on minimaalne. See on minu kogemus. 

Kliimast ja toidust
Olen käinud veebruaris ja novembris; ideaalsed ilmad; tuttavad on käinud detsembris ja jaanuari alguses – vihmane enamik aeg. Jaanuari keskelt juba täitsa OK, ei ole nii palju vihma enam. 
Sealsetes piirkondades on head söögikohad, ookeaniäärsed kohvikud, kus pakutakse nii kohalikke kui ka Ameerikapärast toitu. Hinnad aasiapäraselt soodsamapoolsed, sõltub muidugi natukene ka kohast. Võib täitsa 3€ eest suurepärase tänavatoidu leida. 

Veel
Hikkaduwa ja sealsed merekilpkonnad on nii uskumatud. Kilpkonnad ujuvad seal vabalt ja jalutavad ookeanikaldal. Neid saab toita ja tõeline turistiatraktsioon, samas siiski ei olnud seal kunagi väga palju inimesi, seega mingit ülerahvastatust kohanud. (Mirissas on rohkem rannad inimesi ja pidu täis – ka lahe koht!)

Põhja poole saart ei ole minu hinnangul väga mõtet minna, kui lennud maanduvad lõuna lennujaama, transfeer kujuneb väga pikaks. Hikkaduwasse võib minna transfeer kuskil 3h (sõltub hotellide rohkusest teepeal).

Mingeid vaktsiine ei ole ma sinna minekuks mitte kunagi teinud; raha vahetasin pool Eestis ja pool kohapeal (saab miljonäriks).